null Dáiddabajásgeassima observatevra lea mielde Áiggeájanasaid Suoma mállii laktáseaddji dutkanfitnus



Suoma dáidda- ja kulturbajásgeassima observatevra (maŋŋeleappos Observatevra) lea ovttasbargoguoibmin amerihkálaš bajásgeassindutki, veahkkeprofessora Risto Marttinen dutkanfitnus. Marttinen lea oahpahan ja doaibman dutkin George Mason Universitys USA:s máŋga jagi. Su dutkanfáttát laktásit earenoamážit lihkadanbajásgeassinprográmmaide skuvlabeaivvi maŋŋel gávpotguovlluin, gos bálvalusat leat hejot oažžun ládje. Marttinen galledeami dahká vejolažžan Fulbright Suomi -vuođđudus.


Dutkamuš čuohcá Áiggeájanasaid Suoma Mállii ja earenoamážit áiggeájanasdoaimma bagadalliid, oassálastiid ja sin váhnemiid, ja málle koordinerejeddjiid ja ruhtadeddjiid oainnuide málle doaibmamis. Dutkanprošeakta plánejuvvo čakčat 2024 ja dat ollašuhttojuvvo giđđat 2025 ovttasbarggus Dáiddauniversitehta Dutkamušinstituhta Observatevrra, Jyväskylä universitehta ja oahpahus- ja kulturministeriijain.


Áiggeájanasaid Suoma málles ulbmil lea dahkat vejolažžan, ahte guđege mánás ja nuoras lea somás ja nuvttá áiggeájanas skuvlabeaivvi oktavuođas. Áiggeájanasaid fállu válljejuvvo mánáid ja nuoraid sávaldagaid mielde. Lohkanjagis 2023–2024 doaimma lágidit 262 gieldda guovllus. Dat ruhtaduvvui 17 miljovdna euroin (Oahpahus- ja kulturministeriija).


Observatevra lea čuvvon ja kommenteren málle piloterema ja ollašuvvama gitta plánema rájes. Maŋimuš jagiid Observatevra lea earret eará vuolggahan ovttas oahpahus- ja kulturministeriijain Áiggeájanasaid Suoma málle bagadalliid pedagogalaš máhtu ovddideapmái laktáseaddji skuvlejumi Dáiddauniversitehta Rabas studedenguvlui ja leamašan mielde ollašuhttime dan jagiid 2022–2024.


Suoma dáidda- ja kulturbajásgeassima observatevra lea gávcci dáidda- ja kulturbajásgeassima suorggi organisašuvnna joavku, mii čohkke ja juohká dieđuid dáidda- ja kulturbajásgeassima geavadiin, dutkamušas ja doaibmapolitihkain Suomas. Dasa lassin dat nanne dutkamuša ja praktihka barggu oktavuođa ja doarju dáidda- ja kulturbajásgeassima doibmiid ovttasbarggu, suorggi doaibmaeavttuid ja riikkaidgaskasaš ovttasbarggu. Mielde leat dál buot dakkár universitehtat, gos sáhttá studeret dáiddabajásgeassima suorgái gullevaš ávdnasa váldoávnnasin, ja mearkkašahtti organisašuvnnat dán suorggis.